Postitused

Nipa Napa minu 12-st päevast.

Kujutis
Hei! Nüüdseks olen saavutanud olukorra, kus olen vastupidanud 12 päeva ilma antidepressantideta. Kuidas mul läheb ja kuidas enesetunne? Sellele on lihtne vastus: Si****.    Olen käinud Anu Pahka seansil, mille eesmärk on eneseanalüüs ja harjutused igapäevaseks toimetulekuks ja enese leidmiseks. Lisaks käisin psühholoogi Urve Uusbergi juures, kes on üli tore ja seletab minu olukorda läbi oma kogemuste. Olen oma päevad nii täis puššinud tegevustega, et lihtsalt pole aega neid haigeid mõtteid mõelda. Ujumine ca 3 x nädalas, pilaates 2x nädalas, mõnel hommikul ka pikemad jalutuskäigud ja kuna ema suutis oma sõrme peaaegu maha lõigata, siis ülepäeviti käin ka tema juures sit*a viskamas. Saate aru, mu viimase kahe kuu tegevus on ellu jääda.  On olnud hommikuid, kus ma ärkan ja mul ei ole elu mõtet. Põhimõtteliselt iga hommik oma elus viimased 2 kuud, olen pannud oma päevaplaani kokku ja elu eesmärke, et ennast jalule saada. On olnud selliseid olukordi, kus ma lihtsalt nutan....

Elu juhtus

                                             KUIDAS MINUST SAI 1,5 KUUGA HULL? Elu on ilus inimesed, ärge solkige seda tundmatute vahenditega, kui reaalset probleemi pole! Olge kindlad oma uskumustes ja põhimõtetes ja ärge olge kindlad üheski medikamendis, kui te ei ole tutvunud kõrvalmõjudega! Kõrvalmõju on minule isiklikult elulõpuni judinaid tekitav sõna ja ega need ravimi infolehed ei ole niisama kirjutatud. Sain suure punnimise peale ennast Tallinnasse neuroloogi juurde kirja, et lõpuks saada leevendust migreenile, millega toimetulek oli üpris vaevaline. Lühidalt olin ma iga kooli sessi ajal kättpidi kotis ja otsisin ibukat või paracetamoli. Kui oli eksami periood, valutasin pead juba nädal aega ette. Seega sain ma 4. jaanuariks aja neuroloogile, kes kompis hambaorgiga mu keha erinevaid punkte, küsis miks ma seal olen, määras mulle RMT uuringu saatelehe ja kirjutas...
Kujutis
Heihopsti!   Eluke on vahepeal nii meeletult kiireks läinud, et lihtsalt tahaks ühe päeva saada iseendale. See tähendab, et lõputu sõit lasteaia vahet, poja tütrega lasteaeda ja poiss, ehk Karl koju(lõunast). Õhtused ajad veedan nüüd Kuusiku Noortekeskuses noorte juhendajana, ehk noorsootöötajana.                  Tänasest on ametlikult läbi minu esimene töönädal. Kuidas algas see uus eluetapp minu jaoks? Kõigepealt pidin oma lastele otsima lapsehoidja, kes valvab lapsi kui mina ja Mihkel tööl oleme. Pakkumisi oli palju,aga väljavalituks osutus siiski Helle, kes on soliidne proua ja ise on pensionil. Olin ülimalt skepitiline millegi pärast, ise oleksin tahtnud valida noorema, aga arutades mehega, sai selgeks, et just Helle oma kogemuste, teadmiste ja oskustega on meile parim. Ja ma ei pidanud kahetsema. Mängiti peitust, joonistati ja mis kõige olulisem, lapsed olid rõõmsad ja rahul.  Töö nädal algas harjumatult. Mulle jõudis...

Kes olen? Mida teinud/tegema hakkan.

Kujutis
Tere! Olen peatselt 26. -aastane pere ema.Nimeks on mul Margareta Babtšenko, omadele Reti. Olen oma lühikese/pika elujooksul (kuidas kellelegi tundub)  nii mõndagi saavutanud. Sellest kõigest võiksingi alustada.     Mina ja minu pere. Meid on neli, õigemini viis. Olen oma kalli abikaasaga koos olnud 6 aastat. Tema nimi on Mihkel. Ta on imeline ehitaja, kes teeb kõike, mida vaja kogu hingega.  Abielus oleme olnud 4 aastat. Meie kooselu ei ole fantasitline film, mida põskedest kinni haarates suure ohkega vaadata, nagu kõigil on ka meie suhtes tõusud ja mõõnad. Kõigest koos üle ja edasi, mis sest et raske on.  On siiski hea, et meil on terviklik pere, harilik peremudel. Seda on  mulle terve elu sisendatud ja seda kavatsen ka oma kallitele lastele sisendada.    Meil on tütar Hanna-Liisa, kes on 4-aastane.Sündis 23,03,13. Hanna käib lasteaias ja lauluringis, ta on imetlusväärse mäluga, mäletab selliseid asju, et aeg ajalt olen ...